Kuna pühapäeval oli tüng ja prognoos lubas nädalaks vaikust, siis ei osanud sellist pauku kuskilt oodata. Jani kõne sundis pilgu aknast välja keerama ning see järel päevaplaanis korrektuure tegema. Lõnast kama katusele, koosolekud plaanitust lühemaks ning poole viiest siis Piritale.
Kohale jõudes avanes rõõmustav vaade, rand lohetajaid-surfajaid täis, tuul mõnusalt tugev - Pirit Topi katuse mõõdiku ajalugu vaadates, siis 9-10 m/s, suund NW. Egas midagi, kamad kokku ja vette. Purje rigades tundus, et sai jube hästi tehtud ehk eeldused kihutamiseks olemas. Kuid ega laines sõitmine pole siis ju sama mis Püünsis triibutamine. Kuidagi sain rannahooneni ära, sealt muuli juurde oli juba palju lihtsam. Uut kurssi võttes vaatasin, et puri alt kottis, samas pikenduse juurest kõik nii nagu peab. Egas midagi, suund kaldale. Kaldal selgus kurb tõsiasi, et mast topist väljas ehk kogu taglas tuleb lahti võtta ning rigamist uuesti alustada. No ja siis juhtus see mida kõige vähem tahad - alt peale tõmmates läks nöör puruks. Närv oli kohe päris must. Aga kus häda kõige suurem, seal ka abi kõige lähem. Jan ja Priit arvasid, et neil mingi nöör kuskil tagavaraks ikka on. Jani tagavarades tuhnides sain selle mida vaja. Kahjuks ei olnud tuul enam see mis alguses ning päevavalgus hakkas ka lõppema, seega tuli peatselt jälle maha tulla.
Lõpp kokkuvõttes oli positiivne - sai vähemalt vette.
-----
Pildil sõber Jan...
No comments:
Post a Comment