27.oktoober Ristna

Käesoleva aasta sügistorme ikka andis oodata, kuid ega need tulemata jäänud. Neljapäeva hommikul kontrollisin igaks juhuks prognoosi ning Team Võsa kodulehekülge ja siis oli selge, et reedel tuleb suund Ristnasse võtta. Kuna Jan ja Kumari ei saanud töökohustustest vabaks, siis läksin Erlega kahekesti, oligi romantikat rohkem. Teele minnes sai ööbimine broneeritud Pihla tallu, mida julgen soovitada teistelegi. Elamine küll mingi super udupeen ei ole, aga selle eest on sõbralik pererahvas ning head moosid. Ööbimis kohta jõudsime kell 1 öösel, sellest hoolimata oli perenaine rõõmsalt vastas.
Hommik üllatas päiksepaistelise ilmaga ning ootustele vastava tugeva tuulega. Perenaiselt ostsime kaasa põldmarja ja porgandi moosi ning mõne aja pärast olimegi Ristnas - täpselt võistluse alguseks.
Tuul oli võrreldes hommikuga veelgi tõusnud ning järjest suuremad lained hakkasid randa rulluma. Otsisin Erlega parima võimaliku positsiooni võistluse jälgimiseks ning pildistamiseks ja seadsime ennast mugavalt sisse. Vaadates kuidas otse joones lainetesse söösteti, tekkis ka endal soov vette minna, kuid tõenäoliselt oleks see piirdunud abitute üritustega, sest lained olid ikka tõsised mäed. Kõrgeimad hüpped võisid küündida 5-6 meetri kõrgusele, vaatamist ja põnevust jagus kuhjaga.
Vaieldamatult on Ristna Eesti parim wave'i koht, kuid kurb on vaadata, mis moodi on imeilus koht lagastatud ning tõenäoliselt pöördumatult rikutud. See tõttu ma ei mõistagi, miks Paap Kõlaril lastakse antud kohas üldse tegutseda. Kuna me saame nautida ainult seda, mida meile Emake loodus annab - tuult ja laineid, siis peaks meie pühakohus olema suhtuda loodusesse säästlikult ja hoolivalt. Antud kohta peaks seega erilise hoolivuse ning austusega suhtuma.
-----
Pildil ...

15. oktoober Salmistu

Nüüd oli siis rõõmupäev... Laupäeval sain endale uued trapetsiaasad. Kuna eelmised olid kõige lühemad võimalikest, siis nüüd tuli võtta kõige pikemad võimalikest. Lisaks veel uus nöör ning konks, mugavamaks peale tõmbamiseks.
Kuigi magama sain pühapäeva vara-vara hommikul kell kolm, ärkasin tuulekohina peale kell pool üheksa. Selline ärkamine on üks väga mõnus tunne. Hommikune kohv, vähe untsu läinud praetud muna saiaga, telefoni kõne Janilt ning padavai kama järgi.
Algselt oli plaan minna Lohusallu, kuid tuul puhus kirdest ning see tõttu tundus Salmistu ainuõige valik. Asja tegi eriti motiveerivaks Jani privaatrand, mis on imeilus ning kuhu kontvõõras naljalt ligi ei pääse.
Nõks peale kella ühteteist sai juba rigama hakata. Antud lahesopp oli selleks eriti sobilik, kuna seal oli praktiliselt tuulevaikus, samas, 20 meetrit merle ning puhus 8-10 m/s tuul, päris monstrum lainetega. Jan, vana kala, pani kohe Pedassaare alla minema. Mul oli murdlainetega päris tükk tegu. Sõitma sai, kuid kuna ma ei olnud trapetsis ja aasades, siis lainelt hüppamine (loe: laud 10 cm õhus) lõppes tavaliselt kukkumisega. Lainetelt sain ikka korralikult räsida ning tulist ja kurja oli ka kaldale kuulda. Lõpuks surusin ennast tahtejaõuga trapetsisse ning siis selgus, et trapetsi aasad selgelt liiga pikad. Kuidagi sai küll nikerdatud, aga õige lugu see ei olnud. Kuid päev täitis siiski eesmärgi, jalad sain aasadesse. Nüüd tagantjärgi tundub see imelihtne, kindlasti oleks veelgi lihtsam, kui trapetsi aasad oleksid paraja pikusega.
Õhtul panin kama kuivama ning tänaseks juba korralikult ära pakitud, järgmist hooaega ootama.
... ja Jan, tubli poiss, pani täie hooga kaldasse, millele järgnes stiilipuhas katapult. Ise küll ei näinud, kuid Erle ja asjaosalise kirjeldused olid piisavalt värvikad :)
-----
Pildil sõber Jan...

9. oktoober Pirita

Kuna pühapäeval oli tüng ja prognoos lubas nädalaks vaikust, siis ei osanud sellist pauku kuskilt oodata. Jani kõne sundis pilgu aknast välja keerama ning see järel päevaplaanis korrektuure tegema. Lõnast kama katusele, koosolekud plaanitust lühemaks ning poole viiest siis Piritale.
Kohale jõudes avanes rõõmustav vaade, rand lohetajaid-surfajaid täis, tuul mõnusalt tugev - Pirit Topi katuse mõõdiku ajalugu vaadates, siis 9-10 m/s, suund NW. Egas midagi, kamad kokku ja vette. Purje rigades tundus, et sai jube hästi tehtud ehk eeldused kihutamiseks olemas. Kuid ega laines sõitmine pole siis ju sama mis Püünsis triibutamine. Kuidagi sain rannahooneni ära, sealt muuli juurde oli juba palju lihtsam. Uut kurssi võttes vaatasin, et puri alt kottis, samas pikenduse juurest kõik nii nagu peab. Egas midagi, suund kaldale. Kaldal selgus kurb tõsiasi, et mast topist väljas ehk kogu taglas tuleb lahti võtta ning rigamist uuesti alustada. No ja siis juhtus see mida kõige vähem tahad - alt peale tõmmates läks nöör puruks. Närv oli kohe päris must. Aga kus häda kõige suurem, seal ka abi kõige lähem. Jan ja Priit arvasid, et neil mingi nöör kuskil tagavaraks ikka on. Jani tagavarades tuhnides sain selle mida vaja. Kahjuks ei olnud tuul enam see mis alguses ning päevavalgus hakkas ka lõppema, seega tuli peatselt jälle maha tulla.
Lõpp kokkuvõttes oli positiivne - sai vähemalt vette.
-----
Pildil sõber Jan...

8. oktoober Rohuküla

Juba nädal tagasi sai lootused pandud pühapäevale. Päris nädala alguses tegime lausa plaane Ristnasse minekuks, et ehk näeb ka wave'ikad ära.
Millegipärast ei saanud pühapäeva hommikul maast lahti nii kiiresti kui oleks pidanud ning Jan jõudis ka alles pool üks Laagrisse. Kuna prognoos oli just hommikule, siis kerge skeptisega sai teele asutud. No ja kui Haapsalu ligidal esimene auto, kama katusel, vastu tuli, siis oli tegelikult juba asi selge...
Kohale jõudes tuldi hoolega maha, mõni üksik veel tiksus seitsmese purjega, nii et läks jälle "hästi". Kuna läände oli sõidetud, siis otsustasime Matsalusse minna linduderännet vaatama. Jan tegi päeva korda läinuks - ajades tuhandese lagleparve lendu, ega rohkemat polnudki vaja.
Sõitsime veel Topust läbi. Antud koha võtan endale kindlasti sõidukohtade nimekirja, ilus oli seal, aga sõitmiseks olid meil liiga väikesed purjed.
Eks loodab, et enne külmade tulekut saab veel vette.
-----
Pildil surfar Topus, seitsmesega...

No ei olnud täna sõiduilma

Eriti ei kurvasta ka, sest ise olin loll ja vaatasin valet prognoosi. Huvitav, millal mul naine hakkab tuule juttudest ära tüdinema, nagu midagi muud enam maailmas ei olekski. Aga eks need tuulejutud lakkavad, kui esimesed korralikumad külmad, siis uus teema - lumi :)
Möödunud suvest lisasin meenutuseks kodukootud lainelauasõidu pildi. Eestis täiesti harrastatav spordiala. Vaja on ainult korraliku paati, mis suudab piisavat lainet tekitada...
-----
Pildil sõber Innur...